Rehvid
Rehvid on auto oluline osa, tänu millele Sinu masin liigub, kuid ei tasu unustada, kui oluline on rehve korras hoida. Just rehvide korrasolek
tagab turvalise sõidu ning rehvide õige seisukord lubab juhil end roolis mugavalt tunda. Tänapäeval peetakse sõidukirehvide loomisel kõige
olulisemaks kvaliteeti ning samuti rehvidega kaasnevate eeskirjade täitimist.
Rehvide kulumine ja purunemine
Ei ole midagi ebameeldivamat kui suurel kiirusel rehvi purunemine. See on pidev probleem, mida tunnistavad ka paljud autotootjad. Rehvi
purunemisel võib olla palju põhjuseid, näiteks võõrkeha sattumine rehvi. Sellisteks võõrkehadeks on tihtipeale naelad, kruvid, klaasikillud.
Samuti põhjustab rehvi purunemise madal rehvirõhk. Kui rehv on tühi, suureneb nii rehvi kui ka auto kontaktpind teega. Rehvi alarõhk
kahjustab rehvi sisestruktuuri ning veeretakistust, mistõttu on rehvi purunemise risk väga suur.
Kui oluline on jälgida rehvi vanust?
Vananenud rehvide purunemine sõidu ajal võib sageli olla liiklusõnnetuste tekkepõhjuseks. Paljud autojuhid ei ole sellest ohust teadlikud ning ei pööra sellele piisavalt tähelepanu. Rehvi vananedes kuivavad sisemised koostisosad ära ning ei püsi enam koos. Rehvide eluiga on erinev ning neid mõjutavad erinevad tegurid. Peamine rehvi vananemise tegur on temperatuuri kõikumine, mida suurem on kõikumine, seda kiiremini toimub rehvi materjalide vananemis protsess. Rehvid, mis on liialt koormatud ja hoitud kuuma päiksese käes vananevad palju kiiremini kui normaalselt koormatud ning mõõdukas kliimas hoitud rehvid. Rehvitootjad soovitavad kasutada kuni viie aasta vanuseid rehve. Rehvi vanus on märgitu rehvi küljele nelja numbri kombinatsioonina, esimesed kaks numbrit tähisatavad rehvi tootmise nädala nubrit ning viimased kaks aasta arvu.
Mida teha vanade rehvidega?
Kui vanade rehvide eluiga on läbi saanud, tuleks need utiliseerida. Tänapäeval on enamustes rehvivahetuspunktides võimalus oma rehvid utiliseerimisse anda. Samuti võib vanad rehvid viia ka jäätmejaama või kogumispunkti mis on eraisikitule reeglina tasuta.
Mustri sügavus
Rehvi mustri sügavuse kohta on sätestatud kindlad nõuded. Talverehvi puhul peab jääk olema vähemalt 3,0 mm, kuid soovitatavalt võiks see olla mitte vähem kui 4,0-5,0 mm. Suverehvide puhul on minimaalne rehvimustri jääk 1,6 mm, kuid tegelikult võiks olla vähemalt 3,0-4,0 mm. Rehvi mustri sügavust mõõdedakse rehvi mustri keskksoonest ning seda saab hõlpsasti teha, näiteks tavalise euromündiga. 1- ja 2-euroste müntide puhul tuleb vaadata numbri alumist äärt ja väilist ranti. 50-euroste müntide puhul C-tähe alumist äärt.
Balansseerimine
Rehvide balanseerimine on oluline sõidustabiiluse hoidimiseks. Rehve soovitame balansseeritakse vähemalt korra aastas, sest massi ebaühtlane jaotus põhjustab rehvi vibreerimise ning loperdamise. Balansseeimata rehvide korral lühenevad nii rehvide eluiga kuid samas kahjustab tekkinud vibartsioon ka muid enamasti esililla käiguosa detaile. Rehv on balansseeritud, kui velje siseküljele kinnitatud grammiraskused jaotuvad ühtlaselt pöörlemistelje suhtes. on sõiduki rattapealis, mis kaitseb ratta äärt ning parandab sõidukvaliteeti.
Rehvide hoiustamine
Enamus rehvidega saab sõita rohkem kui 1 hooaaja, mistõttu tuleks vanale jooksule ülevaatus teha ning seejärel hoiustamisele anda. Hooajaväliselt on rehvide hoiustamine väga oluline, sest tänu õigetele tingimustele saab rehvide eluiga pikendada.
1. Rehvide pesemine enne ladustamist
2. Rehvide pakkimine kotidesse
3. Hoida rehve kuivas ja jahedas
4. Ladustada rehve püstiselt
Rehvi remondivaht
Kui rehv on sõites katki läinud ja puudub varurehv, siis on hea, kui on käepärast võtta remondivaht. Remondivaht tihendab rehvi, tõstab rehvis rõhku ning sulgeb rehvis õhulekke. Remondivahtu ei tohi kasutada, kui on tegemist purunenud matli, lõhenendud sisekummi või rehviga. Kuigi remondivahuga parandatud rehvi pole võimalik taastada, on see kindlasti väga tõhus lisavarustus.
Rehviparandus nööriga
Väljastpoolt parandadakse rehvi nööriga. Parandamine nööriga võtab vaid mõned minutid ning parandus on reeglina ka odav. Purunenud rehvi korral kasutatakse seda meetodit vaid esimese rehvitöökojani jõudmiseks, sest selline parandamine on ohtlik. Samuti pole nööriga parandus tootjate poolt soovitatud, sest puudub informatsioon rehvi sisestruktuuri kohta mistüttu ei ole teada kaua selline parandus püsib.
Kuidas ise nööriga rehviparandust teostada?
1. Kõige pealt on vajalik tuvastada võõrkeha rehvis (nael, kruvi, klaasikild).
2. Augu puhul, lase rehv täis ning käi vee ja seebi seguga rehv üle. Vahune seebivedelik hakkab augu juures mullitama ning auku on kergem
tuvastada.
3. Kui auk on leitud, võta naaskel ja aja sinna otsa nöör. Seejärel tuleb naaskliga nöör paika suruda.
4. Kontrollimiseks, kas auk on õhutihedalt täis, pumpa rehv veelkord täis ning käi seebiveega üle.
Ratta ajalugu
Sõna ratas on tulnud prantsuskeelsest sõnast „tirer“, mis tähendab tõmbama. Ratta ajalugu on pikk ning tähendus on ajaga palju muutunud. 19. sajandi alguses tähendas sõna ratas veel kodaratega puuratast, mida ümbritses õhuke metallist või nahast kiht. 1. rattad valmistati umbes 4000 a. Ekr, milleks olid puutüvest lõigatud ümarad kettad. 3700-3500 eKr jõudsid rattad ka vankri alla, mis on muutnud inimeste elu palju lihtsamaks ja igapäeva toimetused mugavamaks.
Vulkaniseeritud kumm
Vulkaniseerimist avastas esmakordselt Charles Goodyear aastal 1839. Iseõppinud keemik ajas kogemata kummi ja väävli kuumale pliidile, mille käigus kõrbes kumm mustaks. Tekkinud materjal oli palju tugevam ja vastupidavam, aga samas elastne ning plastiline. Tema järgi on nimetatud ülemaailmselt tuntud Ameerika firma (Goodyear Tire & Rubber Company), mis tegeleb rehvide tootmise ja müümisega.
Esimesed talverehvid Kelirengas tehti meie põhjanaabrite Soomlaste poolt aastal 1934. Kelirengase tootjaks oli Soome ettevõte nimega Suomen Gummitehdas Osakeyhtiö. Alguses toodeti rehve ainult veokitele, sest just siis hakkasid hobutransporti asendama mootorsõidukid.
Aastal 1936 hakkas firma arendama väiksemaid talverehve sõiduautodele. Arvestades tol aja kehvasid teede olusid, oli kõige olulisem, et
rehvid oleksid vastupidavad ja lumistel teedel haakuvad.
Radiaalrehvide omapära seisneb selle struktuuris, rehvide sisemuses olevad kummist kihid on sõidu suunaga 90- kraadise nurga all. Selline
struktuur muutab kurvis keeramise stabiilsemaks, vähendades koormust. Samuti on rehv palju vastupidavam ja kütusekulu väiksem. Maailma üks suurimaid rehvitootjaid Michelin arendab keskkonnasäästlikke lahendusi. Aastaks 2024 on plaanis tootmisse saata õhuvabad rehvid, mis peaksid olema vastupidavamad ja töökindlamad kui õhuga rehvid. Samas, kui pole õhku, mis sõidutee kive ja auke pehmendaks,
väheneb sõidukvaliteet.